Soomaa, 24. juuni 2009Tallinn, 4. juuli 2009Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis me (mina + E) oleme mõlemad kõrvupidi elevantide alla jäänud, rahvatantsija pole meist kumbki. Aga sel aastal õnnestus kummalisel kombel tuua nii laulupeotuld ja olla mõlemal peol veidi "telgitaga" (pidudel andsime esmaabi).
Kurioosum jätkub: kuna ma olin end vaimselt ettevalmistanud juhuks, kui võib tõesti vaja olla kellelegi nt südamemassaaži teha, siis miski jäi kripeldama. Nagu oleks liiga kergelt "pääsenud" või ei saanudki teada, mis moodi oleksin sellisel juhul tegutsenud. Kaine mõistus karjub siiski õnneks üle ja olen rahul, et nii läks.
Ei ole siiamaani aru saanud, mis täpselt mind teiste lustimise ajal kotkapilguga ringi käima sunniks (ja seda täiesti jumalamuidu), aga miskipärast tahan veel. Noorespõlves võib.