kolmapäev, 30. juuni 2010

191. Sõpruse puiestee



Sõpruse puiestee 244, Tallinn, 17. juuni 2010


Tervist taas, seekord üle rekordilise 2 kuu.

Selle aja jooksul olen ma:
  • Jäänud TTÜ raamatukogu ees oma jalgrattast ilma
  • Pedaalinud poole tunniga surnuks ühe Saljuti keskjooksu
  • Peaaegu ostnud ühe retroratta ning mõistnud, kui vastik mu maastikuratas oli
  • Toonud oma ratta Politsei hoidlast ära (tänud, Märt!)
  • Vaadanud, et Aegnat maha ei põletata
  • Saanud tuttavamaks kõikvõimalike puitelamute ning nende elanikega Kalamajas ja Uues Maailmas
  • Puurinud auklikuks ühe paneelmaja rõdud ja paar seinapaneeli
  • Monteerinud kasvuhoonet
  • ... ning üle kõige: õppinud lugematu arvu tunde ning jätnud seljataha eeldatavalt viimase "päris" sessi (viimane tähendab seda, et vaba aega nende 3 või 4 nädala jooksul praktiliselt pole). Njaa. Imelik mõelda. Esimest korda pärast sisseastumist on selline tunne, et tulevik polegi midagi kindlat ja iseeneslikku.

***

Esimesel nädalal pärast turvakaamera lindi nägemist olin püha viha täis ning leidsin, et vargal käe maha raiumine on igati õiglane karistus. Tänaseks on emotsioonid maas, aga arusaam on jätkuvalt sama. Eriti jabur on, et enne Politsei hoidlasse viimist seisis mu kallis velo kuskil Lille tänaval paar päeva absoluutselt lukustamata ilma, et keegi selle vastu mingit huvi oleks ilmutanud. Krt, oli siis üldse alguses vaja ära virutada?
Igatahes nüüd hankisin uue luku (paki saatis mulle Günther, ca 400 eek odavamalt kui Eestist saanud oleks) - tõenäoliselt on ta väärt korra kuni paar samapalju kui mu ratas, aga ehk jääb tulevikus säänne jama ära.