reede, 11. aprill 2008

94. Eesti aastast 1976 / EKA uus maja










Lõmala/Toomalõuka, 13. juuli 2007

Laenutasin raamatukogust Priit Vesilinnu "Eesti aastal 1979" ja mõjus korralikult.

Ajalooõpikust mäletan, et 1979. aastal oli võimul Brežnev, mis omakorda tähendanud jäika riigikorda ja venestamist. Mina, õndsal ajal kasvand latseke võin ju mööda hüljatud militaariat turnida, aga seda seisu päris hästi ette ei kujuta.

Kui Vesilind käis siin külalisena vabast maailmast, siis raamatut lugedes indutseerub täpselt sama tunne, täiesti uus ja kõle koht. Et paneb mõtlema. Olen jah õnnis latseke, kõige täiega.

Kui kellelgi veel huvi ja tahtmist end kõigutada on, minge laenake või ostke kuskilt.

***

EKA uue maja maketid (Nähtaval 4. maini Soolalaos, K-P 11.00-18.00)

Astusin ma õhinaga mööda teed ja näitusesaali ja esimese pilguga koitis, et tunniga seda läbi ei vaata. Klõpsisin lõpuks kiirelt kodus vaatamiseks pilte, millalgi lähen veel.

Pildid on toored ja pooled majad puudu, aga mingi ülevaate saab, makettide aluse terav ots on suunaga viru keskusele.

2 Comments:

Anonymous Tauno said...

mina olen seda lugenud ja mingis osas nõustun sinuga. Samas tekkis mul selline tunne (mille kohta küsisin ma ka oma emalt, kes seda aega mäletab, ja ta kinnitas seda), et Vesilind liialdab veidi: see mulje, mis talle jäi, et inimesed tänaval ongi ainult mornide nägudega ja kogu elu on hall, on veidi ülepakutud ja pealiskaudne, võib-olla isegi naiivne. Ka siis oli inimestel nende igapäevaelu, positiivseid hetki jm. Muidugi, arvestades autori tausta ei saagi sealt eriti muud loota, aga ma usun, et Eestis elav inimene oleks teistsuguse raamatu kirjutanud. Aga raamat on jätkuvalt hea :)

Muide, soovitan (kui pole veel lugenud) - "Nõukogude aeg ja inimene", koostanud Enno Tammer (aga seal on väga paljude mälestused). Näitab veidi selle aja värvikamat külge, kuigi tunne, mis lõpuks jääb, on ka selline, et elada poleks siis tahtnud :) nüüd on ilmunud ka "Nõukogude kool ja õpilane", seda pole ma veel läbi lugenud, aga see olevat praktiliselt sama asja järg.

P.S. Kui ma polnud sinu postituse lugemisega lõpuni jõudnud, arvasin, et torn eelviimasel pildil ongi väike viide sellele EKA uue hoone kavandile, mis nüüd välja valiti ;)

11 aprill, 2008 12:10  
Anonymous paul said...

Jah, absoluutselt nõus, et igast subjektiivseid kirjutisi peab kriitikameelega lugema.

Ja nõus ka sellega, et Eestis elav inimene kirjutab teistsuguse raamatu - kui võtta ette mõni põhjakorealane vms, siis eks nendelgi on omad rõõmud. Sellega, mis välismaalasele imelik tundub, ollakse harjunud - ei teata, millest ilma jäädakse (okei, põhja-eesti oli ses osas mõnevõrra erand). Kujutan ette, et praegu teevad eestlasel raamatu kirjutamise keeruliseks mälu iseärasused, harjumine praeguse "lääneliku" eluga jms.

Kui tuleb inimene teisest kultuuriruumist (vist pole kõige õigem sõna), siis saab võrdluse jälle omaette nurga alt.

Tegelt ta sai siin ikka üksjagu olla ka, 35 päeva või miskit - enne kui Moskva kõrgematele ninadele kohale jõudis, et mingi NG korrespondent siin ringi luusib. Mis muidugi võis ka lavastus olla, nagu osa (kui suur?) tema siinsest külaskäigust.

Kaldun arvama, et oleks ma Vesilinnu asemel olnud, oleks tagajärg midagi sarnast.

A ju see tõde (kui selline asi eksisteerib) on kuskil olemas :)
Põnev pilguheit igatahes.

Hangin kuskilt Tammeri raamatu ka.

***

Postituse pealkiri on veidi mööda neh, a noh, kindlasti saab siit midagi väga diipi välja lugeda. ;)

11 aprill, 2008 18:49  

Postita kommentaar

<< Home