kolmapäev, 15. november 2006

Niipalju siis klorofüllist


13. november 2006

Läikiv kommertslik välimus ja energia ka läind.

Sildid:

6 Comments:

Anonymous Helene said...

mm.. meile just koolis räägiti, miks lehed värviliseks lähevad. Kas sina tead, Paul?

19 november, 2006 18:37  
Anonymous paul said...

Ma olen seda õppinud, ma pean seda teadma!

Tõenäoliselt oli pistmist midagi päkapikkudega, kes laste järgi luurates millegi varju peavad peituma ning seepärast lehti värviliseks võõpavad.

Aga milline on värvitu leht?

20 november, 2006 18:16  
Anonymous voloodja said...

Sa ei saa olla seda õppinud, sest see alles avastati (~15 aastat tagasi). Aga teooriat edasi arendades; väikesed kollased ja punased kromoplastimehikesed kaitsevad fotosünteesiaparaati ja siis lähevad lehed värviliseks.

+ väike õpetus värvitute lehtede saamiseks: kasvata midagi külmkapis.

Toodan plagiaati, sest suurem osa selle jutu ivast pürineb Helene suust.

21 november, 2006 00:13  
Anonymous paul said...

Nohjah, ma saan aru, et ma olen sinuga võrreldes vana kõbi, aga põhikoolis ma käisin ikka viimase 15 aasta sees küll. :) Karotinoidid olid miskid toredad loomad ka. Ja keskkoolis õppisime bioloogiatunnis muinasjutte vestma. Täiskomplekt.

Ja filosoofiline küsimus: kas valge polegi värv?

21 november, 2006 14:31  
Anonymous §irgi said...

helene ütleb et kunstis ei ole värv, füüsikas on liitvärv. mina oma arvamust ei avalda, tsiteerin helenet

21 november, 2006 15:50  
Anonymous Helene said...

Kui sa armastad akvarelli, siis on see eriti keeruline küsimus, sest akvarellikarbis valget värvi pole. Aga paberit peab oskama läbi kumama jätta.

24 november, 2006 15:42  

Postita kommentaar

<< Home